Rutiin ja allprogramm: Määratlus ja peamised erinevused

Rutiin ja allprogramm on kaks olulist programmeerimise mõistet, mida sageli kasutatakse üksteisega äravahetamisena. Neil on siiski selgeid erinevusi, mis eristavad neid. Selles artiklis defineerime rutiini ja allprogrammi, toome välja nende erinevused ja uurime nende tähtsust programmeerimises.

Mis on rutiin?

Rutiin on plokk kood mis täidab konkreetset ülesannet või ülesannete kogumit. See on iseseisev koodiühik, mida saab täita mitu korda. Rutiini kasutatakse sageli suurte programmide jaotamiseks väiksemateks, paremini hallatavateks osadeks. Neid saab kutsuda programmi teistest osadest või käivitada iseseisvalt.

Rutiinide abil täidetakse tavaliselt korduvaid ülesandeid, näiteks sisend-/väljundoperatsioone, veakäitlust ja andmete valideerimist. Neid võib kasutada ka keeruliste algoritmide või äriloogika kapseldamiseks. Rutiinid saab kirjutada mis tahes programmeerimiskeeles ja neid saab kasutada mis tahes tüüpi programmides, alates lauaarvutirakendustest kuni veebirakendusteni.

Mis on allprogramm?

Alamprogramm on teatud tüüpi rutiin, mis on mõeldud konkreetse ülesande täitmiseks ja väärtuse tagastamiseks kutsuvale programmile. Alamprogramme nimetatakse ka funktsioonideks, meetoditeks või protseduurideks. Neid kasutatakse keeruliste programmide jaotamiseks väiksemateks, paremini hallatavateks osadeks, mida saab programmi teistes osades uuesti kasutada.

Alamprogramme kasutatakse sageli arvutuste tegemiseks, andmete manipuleerimiseks või muude ülesannete täitmiseks, mis nõuavad kindlaid juhiseid. Neid saab kutsuda programmi teistest osadest või käivitada iseseisvalt. Allprogramme võib kirjutada mis tahes programmeerimiskeeles ja neid saab kasutada mis tahes tüüpi programmides, alates lauaarvutirakendustest kuni veebirakendusteni.

Peamised erinevused rutiini ja allprogrammi vahel

Kuigi rutiinid ja allprogrammid on paljuski sarnased, on mõned olulised erinevused, mis neid eristavad:

• Eesmärk: Rutiinid on mõeldud konkreetse ülesande või ülesannete kogumi täitmiseks, samas kui allprogrammid on mõeldud konkreetse ülesande täitmiseks ja väärtuse tagastamiseks kutsuvale programmile.
• Kontroll: Rutiini võib kutsuda programmi teistest osadest või käivitada iseseisvalt, samas kui allprogramme tuleb kutsuda programmi teistest osadest.
• Taaskasutamine: Rutiini saab taaskasutada programmi teistes osades, samas kui allprogrammid on mõeldud taaskasutamiseks programmi teistes osades.
• Keerukus: Alamprogramme kasutatakse sageli keeruliste programmide jaotamiseks väiksemateks, paremini hallatavateks osadeks, samas kui rutiinide abil täidetakse korduvaid ülesandeid või kapseldatakse keerulisi algoritme või äriloogikat.

Tähtsus programmeerimisel

Rutiinid ja allprogrammid on olulised programmeerimise mõisted, mida kasutatakse peaaegu igas programmis. Need võimaldavad programmeerijatel jaotada suured programmid väiksemateks, paremini hallatavateks osadeks, mis lihtsustab koodi kirjutamist, testimist ja hooldamist. Samuti soodustavad need koodi korduvkasutamist, mis võib säästa aega ja parandada koodi üldist kvaliteeti.

Nii rutiinide kui ka allprogrammide abil saab parandada programmi jõudlust, vähendades täidetava koodi hulka. Neid saab kasutada ka koodi loetavuse parandamiseks, muutes selle arusaadavamaks ja jälgitavamaks.

Kokkuvõttes on rutiinid ja allprogrammid põhilised programmeerimise mõisted, mida iga programmeerija peaks mõistma. Neid tõhusalt kasutades saavad programmeerijad kirjutada paremat koodi, säästa aega ja parandada oma programmide üldist kvaliteeti.